Hiiumaa Militaarajalooseltsi külaskäik Saaremaale

Laupäeval, 25. veebruaril oli Hiiumaa Militaarajalooseltsil kavas väljasõit Saaremaale. Eesmärgiks isiklike kontaktide loomine Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi sõjaajaloo toimkonnaga ja tutvumine Sääre ajalootoaga. Pikkade pühade ja muude edasilükkamatute toimetuste tõttu oli hiidlaste delegatsioon seekord väikesearvuline - Ain Tähiste (bussijuht) ja Mart Mõniste (fotograaf).

Mõni minut enne kella kaheksat jõudsime Tärkmal jääteele. Tee oli ilus, Saaremaale jõudmine võttis pisut üle veerandtunni. Teel peatusi ei teinud, korraks pöörasime vaid Mõntu sadamasse. Kolmveerand kümne paiku olime juba Sõrve sääre otsas. Pikalt objektidega ei tutvunud, ega lume alt midagi eriti ei paistnudki. Sääre ajalootuba on sisse seatud piirivalvekordoni juures endisesse vene piirivalve ohvitseride elamusse. Praegu kasutusel pool maja, edaspidi on plaanis ekspositsiooni laiendada terves majas. Ekspositsioon üsna rikkalik - igasugust sõjakraami Sõrves leidub! Ajalootuba tutvustas meile Mati Martinson, kes majandab ka kõrval olevat linnuvaatlejate maja. Jõudumööda tegeldakse ka piirkonna üldise ajalooga, aga selle allikad on paraku väga puudulikud. Sõrve talud on hävinud, alalisi elanikke Sõrve Sääre tipu külades võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Oma rõõmuks leidsime, et ekspositsioonis on leidnud kajastamist ka www.mil.hiiumaa.ee materjalid. Hiidlaste tulevase Tahkuna Militaarajalookeskuse ekspositsiooni jaoks saime kingituseks reaktiivmiinipilduja Katjuusa lõhkenud mürsu (saarlased lubasid omale metsast uue tuua!). Kingituse andis üle Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi esimees Tõnu Veldre.

Järgmine sõit Saaremaa militaariaga tutvumiseks toimub siis, kui päev on pikem ja ilmad soojemad.

Tekst ja fotod Mart Mõniste

Lisaks paar ajaleheartiklit Sääre ajalootoast

Sääres on avatud ajalootuba
Aare Laine, ajaleht Meie Maa 9. dets. 2004

Sõrve sääre otsas piirivalvele kuuluvas hoones avasid linnuvaatleja Mati Martinson ja ajaloohuviline Tõnu Veldre ajalootoa. Eksponaadid on korjatud peamiselt Sõrvest, mõned esemed tõid mehed mujaltki. Suur osa kogust on militaarne – padrunikestad, kiivrid, ajahambast puretud püssid, ohvitseride pagunid, sõjaväehobuste rakmed jpm.

"Praegu on see ekspositsioon kuidagi väga militaarne. Tahaksime rohkem ka vanemaid tarbeesemeid, aga neid pole enam ilmselt kusagilt saada. Väga palju hävis siin sõjatules ja väga palju tassiti kohe pärast sõda ning hiljemgi lihtsalt laiali," kurtis Tõnu Veldre.

Ühe osa väljapanekust moodustavad trükised ja tsaariajal 1885. aastal välja antud Sõrve poolsaare kaart. "Raamatud on õppeotstarbelised. Kogu selle kompleksi rajasime eesmärgiga, et noored saaksid siit Sõrve kohta võimalikult palju informatsiooni. Siin on ajalootuba ja teises majas on eksponeeritud Sõrve loodus. Tähtis, et noored ja ka turistid peale majaka vaatamise Sõrvest tervikuna rohkem teada saaksid," ütles Tõnu Veldre välja idee, miks nad ajalootoa tegid.

Vanim eksponaat pärineb aastast 1625. See on osake hukkunud Rootsi sõjalaevast. Laudadel on pukktuulikute detaile, väike õlleankur ja isegi nõukogudeaegsed valimisprotokollid.

Mati Martinson on Sõrvest koostanud kaks kogumikku ja need arvutitrükis ka välja andnud. “See töö ei ole lõppenud. Pidevalt tuleb uusi andmeid juurde ja täiendan neid kogu aeg,” rääkis põhiliselt linnuvaatlusega tegelev Martinson.

Kõik esemed tuleb ka kataloogi kanda ja etiketiga varustada. “Selleks tööks taotlesime natuke raha maavalitsuse kohaliku omaalgatuse programmist. Vastust pole me veel saanud,” ütles Veldre.

Eksponaate jagub õuegi. Samas lähedal on I maailmasõja aegne kahurialus. Mõned esemed on koha leidnud hoone räästa all.

Kaugemas perspektiivis tahavad hakkajad mehed koguni raudtee taastada. Vaimusilmas näevad nad juba dreziini ümber aakrikuplatsi sõitmas. Seejärel kavatsevad nad avada raudteeliini majaka alt praeguse linnujaamani. Edaspidi on seda võimalik pikendada Mõntu sadamani.

Sääre ajalootuba aastane
Tõnu Veldre, ajaleht Meie Maa 27. sept. 2005

Pühapäeval avatud fotonäitusega “Pärandkultuur saartel” tähistas Saaremaa Muinsuskaitse Selts oma Sääre ajalootoa esimest aastapäeva. Fotonäitus, mis esimest korda oli üleval selle aasta aprillis Tartu Maamessil, kujutab meie saarte pärandkultuuri suhteliselt õnnetut olukorda. Ligi viiskümmend keskmises formaadis fotot erinevatelt autoritelt (Mati Martinson, Kristin Virroja jt.) tutvustavad nii Saare-kui ka Hiiumaa vähetuntud vaatamisväärsusi. Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp. Sõrve säärt puudutavad fotod moodustavad hiljem osa ekspositsioonist üldnimega "Sõjajalus Sõrvemaa".

Esimene tegevusaasta on olnud Sääre ajalootoale üle ootuste edukas. Annetuste näol on täienenud ekspositsioon, vabatahtlike abiga on tehtud ruumides remonti. Aga mis peamine – Saaremaad külastavad turistid on leidnud tee meie juurde.

Sääre ajalootuba ei ole vaid ruum täis vanu eksponaate. Tegelikult koosneb ta tinglikust matkarajast Sääre tipus üldnimetusega "Sõjajalus Sõrvemaa". Vaadata saab I maailmasõja aegseid kahurialuseid, mälestuskivide kompleksi II maailmasõjas hukkunutele, aakrikuplatsi, Rootsi laeva aastast 1625, päästejaama slippi ja kivilaeva.

Maakonna tasemel tehakse tööd avamaks Sääre tuletorn järgmisel suvel turistidele. Ehk valmib raadiomajaka ruumidesse infopunkt, kus saab olema stend ajaloolistele fotodele. Sääre ajalootuba laiendab jätkuvalt oma ekspositsiooni. Plaanis on korraldama hakata õppepäevi.

Esimeseks on plaanis korraldada üritus "Saaremaa Muuseum külas Sääre ajalootoa", kus suure muuseumi töötajad räägivad kohalikele elanikele, milliste ajalooliste väärtuste keskel nad elavad, kuidas neid väärtusi kaitsta ja nendest ka legaalselt tulu saada.

Vahest ei kordu siis enam kurioossed lood, kus väidetavalt tähistamata kivikalme veetakse riigilt saadud toetuse abil sadamakai täiteks või neljasaja-aastane sõjalaeva vrakk lammutatakse tarbepuudeks.

Mälestuskivi Mõntu sadamas.
Mälestuskivi taga paistab patarei nr 43 esimene 305 mm suurtüki alus	Ajalootoa asukohta näitavad korralikud viidad
Väljapanekuga saab hakata tutvuma juba õues ...	... ja see jätkub uudistamist kauemaks
	Mati Martinson
Neljas 305 mm suurtükialus otse ajalootoa tagaõus
Saarlastel on oma raudtee olemas, võimalik ka sõita ... pool meetrit!	Ümberehitatud saksa 600 mm raudeevagonett
Valik erinevast ajast pärit raudliipreid
Tõnu Veldre on andnud Ain Tähistele üle kingituse - Katjuusa lõhkenud mürsu.	Tüüpiline karjaaia materjal Saaremaal - lennuvälja perforeeritud metallkate
Tankitõrjeliin
Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin. Ehitatud 1941. aastal	Tehumardi
	Tagasi koju