Militaarne Hiiumaa
 
   
  Sissejuhatus  
  Sissejuhatus > Merekindlused Eestis 1913-1940  
 
Merekindlused Eestis 1913-1940
Heino Gustavson
Olion, Tallinn 1993

1.1. Eelpositsioon
Nagu nimi ütleb, oli tegemist Soome lahte riivistava esimese kaitseliiniga. Vaatamata sellele, et positsiooni on ka nimetetud Tahkuna-Hanko liiniks, ei asunud nimetatud linnas patareisid. Need paiknesid Hanko neeme tipust edelas, mõne miili kaugusel Russarö saarel. Algul kavatseti seal üles seada 12'' ja 10'' kahurid, ent Vene relvatehaste tootmisvõime oli juba enne Esimest maailmasõda ammendatud. Nii tellitigi USA firmalt "Bethlehem Steel" kuus 9,2'' kahurit ja moodustati neist kolm kaherelvalist patareid. Saare põhjaossa ehitati tagalakaitseks neljasuurtükiline 75 mm patarei, samas oli kaks õhukaitsepatareid (ühes kaks 75 mm, teises kaks 57 mm kahurit).

Positsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis.
Tahkuna 12'' patarei (nr. 39) asus nüüdseks hävinud külast kirdes. Ette olid nähtud varjenditega alused betoonist, kaks diiselelektrijaama, vaatlustorn, komandopunkt, eraldi kuus varjendit, barakid jne. Iga suurtükialus kujutas enesest raudkivivundamendiga silinderjat betoonrajatist läbimõõduga 15 m (kõrgus maapinnast kuni 1,3 m), millelt kerkis 0,6 m kõrgune tüvikoonuseline osa (diameeter alt 7,5 m, ülalt 6,5 m). Sellele oli ringikujuliselt kinnitatud 32 kahurifikseerimispolti, viimaste läbimõõt oli 6 cm. Patarei taga kulges kitsarööpmeline raudteeliin Lehtma sadamasse. Suurtükid seisid kahe paarina, aluste vahe keskpunktist keskpunktini 64 m, paaride vahe 111 m. Idapoolse paari tulesektor suundus põhja, läänepoolse oma kirdesse. Läheduses paiknes kolmest 57 mm kahurist koosnev õhutõrjepatarei (nr. 39a).

Lehtma 6'' patarei (nr. 38) oli Tahkuna ja Lehtma vahel merre küündivast väikesest maaninast ligi 250 m kaugusel, patareist nr. 39 umbes 3,5 km ida pool. Samast möödus raudtee. Puidust suurtükialused seisid paarikaupa ühel sirgel. Paaride vahet oli 139 m ja kummagi paari vahe 65 m. Kaitseks oli liivavall palkseinandiga.

Põõsaspea e. Spithami 6'' patarei (nr. 37) asus neemetipust 300 m lõuna pool läänerannas. Sealgi oli kasutusel samasugune (2+2) paarispaigutus, kaugused vastavalt 76 ja 53 m. Edelapolse kahuri kõrval paiknes komandopunkt. Ehitusmaterjaliks oli betoon, nii alustel kui ka teistel rajatistel. Patarei juurest varjendist veeretati helgiheitja piki rööpaid positsioonile ranna äärde. Jõujaam ning eluruumid olid kaugemal tagapool. Positsioonini ehitati Rooslepalt munakivitee.

Tahkuna ja Russarö vahel laius miiniväli, mis küündis tulesektorist teiseni. Kui sakslased sügisel 1917 Hiiumaale jõudsid, õhkisid põgenevad suurtükimehed osaliselt patareid nr. 38 ja 39. Patarei nr. 37 jäeti maha veebruaris 1918 eriliste kahjustusteta.


1.2. Muhu väina positsioon
[…] Hiiumaale rajati Kukka-Nõmba-Võntküla kaevikuteliin.
Muhu väina positsioonil oli kaks merelennubaasi: Haapsalus (õigemini küll Rohukülas) ja Kihelkonnas. Esimesele olid allutatud Tahkuna ja Kõrgessaare lennusadam, teisele lennusadamad Kuressaares, Sõrves ja Virtsus. Esialgu oli tegemist küll vaid projektidega. Sõjasadama staatuse said Kuivastu (peasadam), Orjaku (torpeedopaadid), Mõntu (torpeedopaadid, valvelaevad ja miiniveeskajad) ning Rohuküla (remondibaas). […]

Hirmuste 6'' patarei (nr. 47) Kõpus Hiiumaal ehitati samanimelisest külast 500 m põhja pool ranna äärde, kuhu rajati ka sadamasild. Meritsi saabuvad varud toimetati positsiooni juurde vagonettidel. Kruusast eesvalli taha puitalustele oli paigaldatud neli kahurit, samas oli neli palkvarjendit. Barakid jäid ligi 300 m tahapoole metsa varju. […]


Tagasi