II maailmasõda

Baaside lepingust anneksioonini
Mõnda külarahva saatusest. Ernst Tõkke
Kui algas N. Liidu okupatsioon. Uudo Koolmeister
Hirmu all. Valter Voole
Sõjasuvi ja -sügis 1941. Uudo Koolmeister
Koodnimetus oli "Dago". Õhusild Leningrad-Hiiumaa. Tarassenko
Meresõda Hiiumaa vetes. Jüri Püvi
Sõjapäevad Hellamaalt nähtuna. Valter Voole
Kaitsti saart, kaitsti laevastikku. Jüri Püvi
Tohvri patarei avas tule. Ivan Parshajev
Nii see oli
Meenutusi, meenutusi … Valter Voole
Nii vabastati Hiiumaa. Kaljo Ilus
Pildikesi sõjajärgsest elektritegemisest. Meeliks Julge



Baaside lepingust anneksioonini
Dokumente ja materjale
Perioodika, Tallinn 1991

Eesti valitsuse avaldus NSV Liidu valitsusele. 7. veebruar 1940 (lk. 85)
Viimastel nädalatel on Eesti territooriumile reas kohtades heidetud pomme lennukite poolt, mis on lennanud kas väga kõrgel või pärast päikese loojangut ning seetõttu pole õnnestunud lennukite eraldusmärkide põhjal nende rahvuslikku kuuluvust täie kindlusega tuvastada. Kuid mõnel juhul on õnnestunud kildude uurimisel kindlaks teha, et allaheidetud pommidel leidus venekeelseid pealkirju või leppemärke vene tähestiku üksikute tähtede näol. Näiteks on kindlaks tehtud, et 8 lennukist koosnev eskadrill heitis k.a. 29. jaanuaril kell 12.20 Läänemaal Konovere küla lähedal alla 7 lõhke- ja 27 süütepommi, mille kildudelt avastati venekeelne pealkiri "Детонатор вложен" ja tähed "П.Г.Л.Д.Ю.". Venekeelsed tähed leiti ka veidi varem Hiiumaal Leigre küla lähedale heidetud üheksa pommi kildudelt. 2. veebruaril k.a. kell 23.30 heideti neli pommi Vormsi saarele ja 3. veebruaril kell 4.30 heideti Tahkuna tuletorni lähedal merre neli pommi. […]

Eesti sõjaminister peaministrile. 10. mai 1940 (lk. 104)
[…] Praegu asub Eestis inseneriosi: Paldiskis - üks ehituspataljon - u. 1 200 m.; Saaremaal - üks ehituspataljon u. 1 200 m. ja Hiiumaal - üks inseneripataljoni kompanii u. 200 m. […]

Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel. 15. mai 1940 (lk, 107)
Artikkel 1.
Mereväe baaside ja sõjaväe aerodroomide loomiseks, samuti nende kaitseks määratud NSV Liidu relvastatud maa- ja õhujõudude majutamiseks Eestis, nende jõudude lahinguettevalmistuse kindlustamiseks ja Leppeosaliste mere- ja maapiiride, eriti Balti mere ranniku, kindla kaitse loomiseks, Eesti Valitsus annab Paldiski - Klooga järve rajoonis ja Saaremaal ning Hiiumaal, samuti Väike-Pakri ja Suur-Pakri saartel ja Osmussaarel maa-alad (ühes nendega külgneva vee-alaga), milliste suurus ja üleandmise tähtajad on kindlaks määratud juurdelisatud loetelus ja kaartidel. […]

Artikkel 3.
Käesoleva kokkuleppe artiklite 1 ja 2 kohaselt eraldatud maa-aladelt evakueeritakse kõik Eesti kodanikud, ettevõtted ja asutused.
Evakueerimine teostatakse kahenädalase tähtaja jooksul, arvestades maa-alade eraldamise silmapilgust. Kohtades, mida vahenditult ei kasutata sõjaväeliste objektide, sõjaväeasulate, aerodroomide, laskeväljade, tankodroomide ja poligonide ehitamiseks, võib evakueerimine teostuda - kokkuleppel NSV Liidu relvastatud jõudude juhatusega - ka hilisematel tähtaegadel, kuid siiski nii, et evakueerimise lõpu viimaseks tähtajaks oleks 1. oktoober 1940. a. […]

Artikkel 6.
Baseeruva laevastiku, aerodroomide ja maajõudude kindlustamiseks kallaletungi vastu merelt ja õhust, antakse Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis õigus püstitada käesoleva kokkuleppe artikli 1 kohaselt eraldatud maa-aladel iga kaliibrilisi rannapatareisid piiramatul arvul, samuti õigus ehitada nende kaitseks vajalikke kindlustusi, kaasa arvatud raudtee- ja lülikpatareid, õhukaitsepatareid, helgiheitjate jaamad, vaatlus-, teate- ja sidepostid. […]

Artikkel 8.
Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis antakse üle Vastastikuse abistamise pakti kehtivuse ajaks tuletornid seadeldistega, kõik nende teenimiseks määratud ja nende juurde kuuluvad hooned, juurdeveoteed ja laevasillad kõige vara ja seadeldistega, kaasa arvatud ujuvabinõud, järgmistes kohtades: Pakri, Osmussaare, Tahkuna, Ristna, Kõpu, Sõrve kui tuletornid, mis on seotud Nõukogude relvastatud jõudude kasutusse antud territooriumiga.
Tuletornide üleandmise ja teenimise kord määratakse erikokkuleppega. […]

Eesti Vabariigi territooriumil Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks antavate maa-alade loetelu.

[Kokku Eestis 42 nimetust kogupindalaga 30 029 ha, neist Hiiumaal 11 nimetust pindalaga 7 713 ha]

Kindralmajor A. Traksmaa Eesti välisministrile. 15. mai 1940 (lk. 116)
[…] Minu soovil teatas Komandarm Loktionov 13. mail, et on kavatsus dislokeerida maa- ja õhujõud järgmiselt: […]
Hiiumaal. Vähemalt üks jalaväepataljon ühe suurtükiväe divisjoniga. üks tankipataljon (diviisi), üks pommituslennuväe polk. […]



Mõnda külarahva saatusest
Ernst Tõkke
Hiiumaa, 16. apr. - 4. mai 1991

[…]
Esimestena jäid ajarataste vahele Hiiessaare ja Mäevli külade elanikud. Vene valitsuse nõudel sõlmis Eesti Vabariigi valitsus temaga vastastikuse abistamise lepingu. 10. oktoobril 1939. aastal allakirjutatud lepingu rakendamise protokoll nägi ette N. Liidu sõjavägede paigutamise ka Hiiumaale, ja juba 19. oktoobril algas vägede ülevedu Rohukülast Heltermaale. Üheks ettenähtud asupaigaks oli Hiiessaare küla.
Sõjaväe tulekul Hiiessaarde asusid sõduris esialgu elama telkidesse. Need pandi püsti Hindre, Aadu, Silla ja Uustalu maadele. Taluperemeestele saadeti vallast korraldus kevadeks taludest välja kolida. et nendele maadele saaks sõjavägi talle vajalikke ehitisi rajada. Külarahval tuli maha jätta hooned ja ülesharitud maa, põldudele külvatud taliviljaorased, rannas asuvad võrgumajad, kalapüügi- ja lautrikohad ning viia paadid teistesse randadesse. Ka ei lubatud edaspidi Hiiesaare lahe varjulist ankrupaika kasutada.
Sõjavägi asus hoogsalt kasarmuid ehitama. […]

Eesti Vabariigi valitsus lubas taludest väljaaetutele uue elukoha ja maad Matsalu lahe põhjakaldal asuvast Haeska mõisast. […].

19-st siin asuvast talust jäid puutumata Antsu, Krossa, Matse, Niidi ja Põllutse talu. Kokku pidi seekord Hiiessaare külas kodukoha maha jätma 52 inimest. […]

Ümberasujatele lubati tasuta küüt ja hüvitada mahajäetud vara väärtus. Vallavalitsusest käis kohal vara hindamise komisjon, kuid tänase päevani pole ühelegi neist väljasaatmisega tekitatud kahju kinni makstud. […]

1942. aasta kevadel asusid inimesed oma kodudesse tagasi. […]
1944. a. siia tagasi saabunud vene väed asusid oma endistesse paikadesse. 1939. aastal esitatud nõudmised külarahva lahkumiseks jäid jõusse ja 1945. aasta kevadel oli järjekordne, arvult juba kolmas kolimine käes. Viimased inimesed läksid Hiiessaarest ära 1949. aastal. kui kolhooside tegemine lahti läks.
Tühjaksjäänud talumaju sõjavägi elamiseks ei kasutanud. Need lammutati pikkamööda ja saadud puitmaterjali tarvitati kasarmute ja köögikatelde kütmiseks, sõjaväele vajalike ladude ja varjualuste ehitamiseks. Sõjaväebaasi maade hulka arvatud talupõlde pole sõjaväele vaja läinud, need jäid sööti.
Kõrvutades Hiiessare küla plaanil sõjaväeehituste ja talumajade ning põldude asukohti, on näha, et maade eraldamise nõudmised olid vajadustest tublisti suuremad ja vähemalt seitse peret ümberasunutest saanuksid takistamatult endistes taluhoonetes edasi elada. […]

Teine küla siin piirkonnas, kus elanikud pidid 1940. aastal Vene sõjaväe nõudmisel põlise kodu maha jätma, oli Mäevli küla. Siin oli 4 talukohta ja elas 34 inimest. Keset metsi ja rabasid asunud väike küla jäi jalgu seetõttu, et siia nähti ette sõjaväe õppelaskmiste ja lennuväe pommirünnakute polügoon. […]

15. juulil 1940. aastal puhkes Mäevli lähedasel polügoonil metsatulekahju, mis haaras rohkem kui 30 km2 suuruse ala ja ähvardas ka Kärdla linna. Et tuli möllas külast allatuule, jäid Mäevli hooned siiski alles. Tänaseks on Mäevli küla elaniketa ja hooned lagunenud. […]



Kui algas N. Liidu okupatsioon
Uudo Koolmeister
Hiiumaa, 28. okt. 1993

[...] Mäletan, et isa ostis Kärdlasse 1939. aasta suvel elumaja. [...]
20. oktoobri paiku võtsid punaväelased meie uue kodu üle. Nõnda hõivati Kärdlas palju maju ja kortereid. Enamik hõivatust jäi punaväe valdusesse 1941. aasta sügiseni, mil Saksa sõjavägi nad saarelt välja kihutas. See oli ajavahemikus 12.-22. oktoobrini.
Mitte ainult Kärdlas ei hõivanud punaväelased kohalike elanike eluasemeid, vaid kõigis baaside piirkondades: Tohvri, Palli, Ristna, Tahkuna, Hiiessaare, Lehtma, Putkaste, Määvli.

Määvli küla, see väike metsaküla, läks N. Liidu baasi alla ja siia sai punaväe õppepolügoon. Ilus palgimets saeti maha. Külas oli neli peret. Kolm peret jõudsid kiiresti lahkuda. Viimasele, Männamaa perele, anti käsk maja tühjaks teha jõululaupäeva õhtul. Kahele veoautole tõsteti majakraam ja lapsed ema-isaga ja küüditati Tubala metsavahi majja. Jõulurahu oli rikutud. [...]

Oli nõnda, et kui luud oli pandud väljastpoolt ukse vastu, tähendas see, et pere ei ole kodus ja külaline lahkus. Baaside ajal aga hakati uksi lukustama ja pandi lisaks lukule tugevaid haake ja riive. [...]

Punaväelased häirisid elanikke sellega, et nad risustasid ümbrust ja näitasid oma kasimatust. 1939. aasta novembris teatas Kõrgessaare konstaabel, et Punaarmee väeüksuse asukohas Reigis jätab soovida puhtus. Reigi kirikule kuuluvate hoonete ümbrusse on tekkinud sitahunnikud.
Kurjasti mõjus punaväelastele viinakurat. Punaväe ohvitserkonna ja erariides oleva sõjaväe ametkonna seas oli üha enam ja enam märgata "tulivee" tarvitamist. Purjus punaväelased ähvardasid ja hirmutasid kohalikke elanikke Siberiga ja kommunistliku riigikorraga. [...]

12. jaanuaril 1940 pommitas N. Liidu lennuk Käina valla talupidajate põllumaid. Hävines rukkioras, purunesid majade aknad. [...]



Hirmu all
Valter Voole
Nõukogude Hiiumaa, 23. aug. 1988

[...] Sõjaväebaaside rajamine Hiiumaal andis tööd ja leiba küllaltki paljudele hiidlastele, kel ehitustöö käpas. See oli omaette huvitav koostöövorm. Just nende kohalike ehitusmeeste kaudu loodi esimesed kontaktid saarerahva ja venelaste vahel. Ütlen meelega "venelased", sest hiidlaste kõnepruugis öeldi tol ajal ja aastaid hiljemgi sõjaväelaste kohta ikka niiviisi, ehkki armee on ajast aega olnud paljurahvuseline.
Minu isa, kes Eesti Vabariigi päevil oli kehvale talupidamisele kas mandril või oma saarel ehitustöödel lisateenistust hankinud, läks nüüd baasiehitusele Tahkuna poolsaarele, aga ka Hiissaare ehitiste juurde. Isa oli tööl ka Orutokis. Niiviisi kõlas hiidlastest ehitajate suus "gorodok" - baasiehitajate väike sõjaväelinnak-elamutsoon Tahkuna metsas. Loomulikult oli kõrvalistel isikutel baasi territooriumile minek rangelt keelatud. Kohalikele ehitajatele anti välja vastavad load - propuskid. [...]

Töösuhted hiidlaste ja sõjaväe ehituskorraldajate vahel olid täiesti normaalsed, arusaamatusi polnud, palka maksti normaalselt. Mis aga puutub sõjaväelaste ja nende perekondade kommetesse, nende elulaadi ja kultuuritasemesse, siis see tekitas lihtsates hiiu talumeesteski tõsist hämmastust. [...]



Sõjasuvi ja -sügis 1941
Uudo Koolmeister
Hiiumaa, 15. okt. 1991

[...] Esimesteks sõjakaotusteks olid tulelaeva Hiiumadal torpedeerimine ja uputamine kogu meeskonnaga ning mitmete laevade vrakikstegemine Hiiumaa vetes (Edna Kärdlas, Dione ja Hiiuväin Orjaku sadamas, Hiiulind Jausa lahes), samuti kalapaatide poolekssaagimine ja muul viisil lõhkumine kalarandades. Laevade vrakistamine ja paatide lõhkumine lähevad punaväe kontosse.
Talunikud said punaväelaste käe läbi kannatada hobuste ja vankrite rekvireerimise tõttu. Suured loomakarjad aeti Tahkuna poolsaare metsadesse. Nägin üht mullikakarja Kärdla turuplatsil. Edasi aeti seda Uue tänava kaudu. Kuhu? Ei tea. Kuuldavasti olevat nii mõnigi kärdlalane sellest karjast lihaastja täidet saanud. Tahkuna metsades olevat neid loomi veel talve hakul ringi liikunud. [...]
Kärdla kohal lendasid saksa lennukid. Nad päästsid ka mõned pommid valla, mis aga linnale erilist kahju ei teinud. Kärdla koduperenaisi sunniti Põllumäel kruusasesse pinnasesse kaitsekraave kaevama. [...]
12. oktoobri varahommikul võttis Saksa sõjavägi Hiiumaa sihikule. Saaremaalt maabuti Sõrule ja Tärkma randa ning laevadelt tehti dessant Nurste kandis Külaküla ja Prähnu randa. Suuremad lahingupaigad olid Tohvril, Nurstes, Puskil, Käina lennuvälja pärast, Nõmba küla lähistel ja lõpuks neli päeva Tahkuna poolsaarel. 21. oktoobril lõppes bolševike valitsemine ja Punaarmee okupatsiooni esimene periood Hiiumaal.

Lahingutegevuse ajal sai Hiiu saar küllaltki rängalt kannatada. Nurstes põlesid nelja talu hooned: Nurste Tooma kahe pere, Teetli ja Kruusima omad ning Haldi Läkkus laudad, rehealune, põhukuur, rehetuba. Nõmbas põles koolimaja ja taluhooneid.

Kärdlalastele oli kõige hirmsam päev 16. oktoober, mil süüdati Hiiu-Kärdla kalevivabrik. Tahkunast anti suurtükituld ja mürsud langesid linna. Kannatada said sadamasild ja mõned hooned. Inimesed otsisid varju keldrites.

Kärdlasse saabusid saksa väed 17. oktoobril. Mäletan, et esimesed sakslased põristasid külgkorviga mootorratastel linna keskele turuplatsile sadama poolt ja peatusid pritsimaja juures.

Taganedes saare lääneranniku äärset teed mööda Puski ja Tahkuna poole, tapsid punaväelased kohalikke elanikke. 1941. aasta oktoobris maeti ohvrid Mänspäe surnuaiale. [...]



Koodnimetus oli "Dago". Õhusild Leningrad-Hiiumaa
J. Tarassenko
Nõukogude Hiiumaa, 17. juuni 1976

1.-15. oktoobrini 1941 lendasid tsiviilõhulaevastiku lennukid Leningradi rinde vägede juhataja korraldusel Leningradist Hiiumaale. [...]
1941. a. augustis nõudis hitlerlik väejuhatus oma vägedelt Nõukogude mere- ja lennuväebaaside likvideerimist Saaremaal ja Hiiumaal.
Hiiumaal oli selleks ajaks kujunenud raske olukord. Välihaiglates lamas palju haavatuid, ka olid saarel ohvitseride perekonnad. Tunti teravat puudust mootoriküttest, lahingumoonast ja toiduainetest. Saare garnisoni juhtkond pöördus abi saamiseks Leningradi rinde sõjanõukogu liikme A. A. Zdanovi poole.
Moskva eriülesannetega lennugrupi komandör major V. Korotkov sai Peakorteri käsu saata neli transpordilennukit Leningradi rinde juhataja käsutusse. 30. septembril maandusidki ühel Leningradi lennuväljal lennukid PS-84. [...]

Hiiumaale lähenesime merelt. Täpselt kokkulepitud ajal andis valgusmajak meile Tahkuna neemelt vastuparooli. Maandumisplatsi valgustati "lendava hiire" tüüpi tormilaternatega. Saare kaitsjatele tõime esimese reisiga ligi tonni bensiini, laskemoona, toiduaineid. Välilennuväljal ootasid meid raskelthaavatud, naised ja lapsed. Hommikuks naasime Leningradi. [...]

Halbade ilmade tõttu jäid 2., 4. ja 5. oktoobril lennud siiski ära. Alles 6. oktoobril maandusid kõik neli lennukit Hiiumaal. Tunginud läbi vaenlase seniitkahurite tulest, tõid nad bensiini ja laskemoona. Tagasiteel viidi kaasa lapsi, naisi ja haavatuid. Äärmiselt rasked lennud Hiiumaale jätkusid. Peagi avastas vaenlane meie rajatud õhusilla.

12. oktoobri varahommikul tegid fašistid Hiiumaale dessandi. Ööl vastu 15. oktoobrit maandusid transpordilennukid viimast korda siinsele väliaerodroomile. 1.-15. oktoobrini oli saarele toodud 11 200 kg laskemoona, 3 tonni toiduaineid ja 1 600 kg bensiini. Saarelt viidi ära 180 haavatut, naist ja last. [...]



Meresõda Hiiumaa vetes
Jüri Püvi
Nõukogude Hiiumaa, 18. mai 1976

[...] Saare- ja Hiiumaa kindlustatud rajooni komandandi kindral Jelissejevi käsutuses oli vaid kuus eskaadrimiinilaeva, kaks vahilaeva, torpeedokaatrite divisjon, mõni traaler ja kaater ning 26 lennukit. Kuid hiljem viidi enamjagu laevu Tallinna reidile, Hiiumaa kaitsjate käsutusse jäi vaid kaks traalerit, kolm "merekütti"" ja torpeedokaatrite divisjon, mis oma torpeedod oli välja tulistanud. [...]

10. oktoobril alustas Kriegsmarine vaenutegevust Hiiumaa kaitsjate vastu. 3 miiniristlejat pommitasid ägedalt 133 mm rannapatareid Ristnas. 12. oktoobri ööl alustas 151. grenaderirügement dessanti üle Soela väina. Tule avasid hitlerlaste patareid Saaremaalt. 44. patarei komandör Katajev käskis võimsa prožektoriga valgustada Soela väina, mis kihas dessantpraamidest, Norra traaleritest, suurtest Soome mootorpaatidest. [...]



Sõjapäevad Hellamaalt nähtuna
Valter Voole
Hiiumaa, 15. okt. 1991

[...] Oli 1941. aasta sügis. Rinne lähenes ja suvine küüditamishirm asendus sõjaolukorra karmide nõuete vastuvaidlematu täitmisega. Tuli lagedatele väljadele kõrgeid poste püsti panna (lennukite maandumise vastu), pidi käima hobusega sõjaväelasi küütimas. Oli käsk ära anda jalgrattad. [...]

Pimedal ajal tuli hoolikalt jälgida, et aknad oleksid kindlalt kaetud ja petrooleumilambi tulevilk vaenlasele märku ei annaks. Selles süüdistatuna lastigi lähikonnas üks talumees maha.

Punaväelased üritasid teedele traattõkkeid teha. Üks neist paigutati sadakond meetrit kauplusest küla poole, teine suurele maanteele Kärdla suunas. Tõkked ootasid teeservas, et vaenlase saabudes need teele ette tõsta ja niiviisi pealetung peatada. Külarahva meelest oli see üpris naeruväärne. [...]

15. oktoobri õhtupoolikul tuli Suuremõisa poolt pikk masinatekolonn, mis kaupluse juures keeras suurelt teelt Hellamaa küla suunas. Samas kostis ka lühike automaadivalang. Teisel päeval selgus, et valang anti traattõkke juures olnud punaväelase pihta. Minu isa ja onu viisid langenu Kuri surnuaiale.

Soomusautode ja mootorratturite kolonn peatus keset küla ja peagi olid teeäärsed majad saksa sõduritest tulvil. Sätiti öömajale. See polnud meile sugugi ohutu, sest nähtavasti olid venelased saksa kolonni liikumisest Suuremõisa-Kärdla maanteel teadlikud. Õnneks aga ei teatud, et kolonn külla sisse pööras. Venelaste kaugelaskekahur kusagil Kärdla või koguni Tahkuna kandis hakkas hilisõhtul maantee sihis tulistama. Hiljem mürsuauke vaadates ei jõudnus ma ära imestada, kuidas nii kaugelt sihtides maantee looked "ära nähti". Mürsud olid langenud lookleval teel umbes sajameetriste vahedega kõik täpselt ... kraavi! [...]



Kaitsti saart, kaitsti laevastikku
37 aastat Hiiumaa kaitselahingutest
Jüri Püvi
Nõukogude Hiiumaa, 17. okt. 1978

Soome lahe suudme kaitsmine Suure Isamaasõja alguskuudel oli kõigepealt Tahkuna rannapatareide ülesanne. Sel maaninal oli kunagi lahte valvanud tsaariarmee rannapatarei, mis 1917. a. oli õhitud. Meie laevastiku rannapatareisid hakati ehitama 1940. a. kevadel. Ehitustöid tegi üle 1000 mehe, kes eraelus olid olnud kvalifitseeritud ehitus- ja tööstustöölised. Tööde maht oli tolleaegse tehnika jaoks suur, varjendite ja kahurialuste jaoks tuli kaevata paarikümnemeetrise sügavusega süvendid, paigaldada kümned tuhanded tonnid betooni, teraskonstruktsioone, keerukaid hüdraulilisi ja elektriseadmeid. Ehitustöölisi värvati ka hiidlaste, saarlaste ja mandrieestlastegi hulgast.

Tänu sellele ehitustööd edenesid. Kuid raskete rannapatereide ehitusega Hiiu saarel sõja alguseks siiski lõpule ei jõutud.

Erakordse strateegilise tähtsusega Tahkuna rannapatareid ehitati aga esmajärjekorras. Siin töötasid major Navagini laevastiku ehituspataljon ja sajad eesti töölised. Tingimused olid siin erakordselt rasked: pinnasesse tuli raiuda 20-meetrised süvendid kahurite jaoks. Segasid kõrged pinnaveed ja vihmad. Võimsad pumbad töötasid öösel ja päeval. Paigaldati 16 000 kuupmeetrit raudbetooni, teraskuplid, tolle aja kohta täiuslik elektriaparatuur ja hüdraulilised seadmed. Ainult võimas industriaalriik võis endale niisuguseid ehitustöid lubada. Nõrgemaks jäi patareide rannapoolne kaitse. Eriti jäi vajaka tankitõrjemiinidest. Nõrgavõitu oli õhutõrje.

1941. 1. juulis astuski rivvi Tahkuna neeme 180 mm suurtükkide patarei. Lahingute ajal võeti vastu ka teine Tahkuna neeme patarei - 130 mm merekiirlaskesuurtükid betoonalustel. 180 mm patarei komandöriks määrati kapten Nikiforov, poliitjuhiks Bilenko, mõlemad haritud ja kogenud suurtükiohvitserid. […]

Vaenlane lähenes aga hoopis selja tagant. 12. oktoobril õnnestus neil lõpuks dessant saare lõuna- ja läänerannikule. 17. oktoobri õhtul taandusid Hiiumaa kaitsjad Tahkuna poolsaarele viimasele kaitsejoonele, mis kulges Tareste küla juurest poolsaare lääneranniku suunas: 6 km kaevikuid, laskuripesi ja okastraataeda. Siin oli ka 12 dotti ja dzotti, mis major Dobrovolski 36. inseneripataljoni võitlejad ja eestlased-hävituspataljonlased ning kaitsetöödele mobiliseeritud hiidlased kiiresti ehitasid.

Major Navagin käskis tugevamini kindlustada poolsaarele viiva tee, mida kaitsesid Ristna neemel asunud 42. patareilt taandunud merekahurväelased, kelle komandöriks oli leitnant Bõstritski. Siia paigaldati ka 12. patareilt, mis Kärdla lähedasel neemel asus, toodud suurekaliibrilised õhutõrjekuulipildujad. Öösel veeti teele ka kaks linttraktorit ja langetati neile puud. […]

Fašistid alustasid Tahkuna positsioonide tulistamist ja pommitamist õhust 18. oktoobri hommikul. Siis tulid vaenlase ahelikud rünnakule. Keskpäevaks oli enamjagu peapositsioonil asunud kapten Morozovi ehituspataljoni sõdureid tapetud või haavatud.
316. merepatarei tulistas oma kuuepuudaste mürskudega, nii et hiigelkahurite torud hakkasid hõõguma, nagu oleksid nad sulatusahjust tulnud. Need valati veega üle. Tulistamist ei saanud hetkekski katkestada. […]
19. oktoobri hommikul alustasid sakslased veel suurema intensiivsusega Tahkuna poolsaare kaitsjate pommitamist ja tulistamist. […]

20. oktoobril laskis leitnant Galnin oma 130 mm patarei õhku. Ööl vastu 21. oktoobrit lahkusid kahurväelased patareilt, pidanud dzottides ja patarei rusudes päev läbi ägedat lahingut. Saabus külm 21. oktoobri hommik. Osa kahurväelasi ja 33. inseneripataljoni võitlejaid püüdis laudadel ja palkidel merel seisva kaatrini ujuda, kuid rasked tormilained uputasid nad. Juhtimise võttis üle inseneripataljoni komandör Morozov. […]



Tohvri patarei avas tule
Äsjailmunud koguteosest "Ühises rivis ühise vaenlase vastu"
Ivan Paršajev
Nõukogude Hiiumaa, 25. okt. 1969

Sõja algul olin ehitamise staadiumis oleva 44. üksiku rannakaitsepatarei komissariks Hiiumaal Tohvri neemel. Patareis olid suurtükid paigaldatud ja varjendid valmis ehitatud, kuid teised objektid olid veel tellinguis. [...]

23. juunil tulistati patarei sisse. Mehed rajasid dotte ja tulepunkte. Loodi kaks kaitsevööndit, tõmmati kahekordne okastraattõke. Kõrgendikule ehitati dotid, mis patarei kaitsmisel hiljem väga suurt osa etendasid.

Sõja algul koosnes patarei isikuline koosseis 5 ohvitserist ja 125 vanemast, seersandist ja madrusest. Komandöriks oli vanemleitnant Katajev.

Pärast 22. juunit võeti patareis üks suurtükk maha ja viidi koos vajaliku koguse laskemoona ja meeskonnaga Lehtma sadamasse formeeritava uue patarei koosseisu. Uue patarei komandöriks sai leitnant Maiorov.

Juuli algul määrati meie patareist leitnant Klimenko hävituspataljoni komandöriks ja koos temaga läks kaasa 20 madrust. Patarei koosseisu jäi nüüd 3 ohvitseri ja 75 madrust.

Isikuline koosseis võttis patarei ehitamisest aktiivselt oas. Pärast ehitustööliste lahkumist jätkasime kindlustuste rajamist ja patarei ettevalmistamist. 1. augustiks oli patarei lahingutegevuseks valmis. [...]

1. oktoobriks rajati uus tule korrigeerimise post, kuhu saadeti leitnant Šalajev grupi madrustega. [...]

Ööl vastu 12. oktoobrit kuulsid vaatluspostid merelt mootorimürinat. Pimedust kasutades saatsid fašistid kahes kohas - patareist kirdes ja loodes - maale dessandi, mida merelt toetasid laevad ja lennukid. Meie patarei aga oli sunnitud vaikima, kuna oli pime. Meil polnud prožektoreid ega mingit muud valgustusabinõu. Pealegi oli patarei mõeldud võitluseks merelt ründava vaenlasega, et takistada tal Soela väina pääseda. Nüüd tuli vastasega lahingusse astuda maal, oma tagalas. [...]

Korduvate rünnakute järel õnnestus fašistidel esimesest okastraattõkkest läbi murda. Võitlejad hakkasid tagasi tõmbuma patarei peaobjektidele ja tulepositsioonidele.

Kell 6 õhtul tungisid mõned vaenlase automaaturid meie tulepositsioonini ja võtsid kaitseehitiste ja komandopunkti sissepääsud tule alla. Vaenlase automaaturid küll hävitati, kuid kauem me enam vastu pidada ei suutnud. Võitlejad õhkisid patarei. Seersant Popov keeldus oma postilt lahkumast. Saatnud mehed kogunemispunkti, laskis ta ennast koos allesjäänud lahingumoonaga õhku. [...]

Hakkas pimenema. Fashistide automaaturid tungisid vahepeal komandopunkti juurde ja võtsid selle väljapääsud tule alla. Tagaladotil oli komandopunktiga side veel alles. Mihhail Katajev helistas mulle. "Ivan Vassiljevits, katke meid, tuleme teie juurde."

Vanemmadrus Jessikov asetas kohale raskekuulipilduja ja surus selle tulega hitlerlased maha. Vanemleitnant Katajevil õnnestus pääseda kogunemispunkti. [...]

20 tundi oli patarei vahetpidamata tulistanud. Vaatamata lakkamatutele rünnakutele olime kaotanud ainult 7 meest, haavatuid oli 5, need võtsime endaga kaasa. [...]

14. oktoobril jõudsime vaenlase rünnakuid tagasi lüües Tahkuna poolsaarele, kus ühinesime teiste väeosadega. [...]



Nii see oli
Nõukogude Hiiumaa, 5. okt. 1971

[…] 316. patarei komandör kapten Nikiforov andis käsu asetada lõhkelaengud patarei lahingutorni alla kasemattidesse. Kogu öö pidasid patareilased käsitsivõitlust patareisse viivas maa-aluses tunnelis. Hommikul kella 6 paiku isikkooseis lahkus patareist varukäigu kaudu. Kohtamata vastupanu tormasid fašistid allmaa kasemattidesse. Sel ajal vanemseersandid Ivanov ja Gontšar lasksid patarei õhku. […]



Meenutusi, meenutusi …
Valter Voole
Hiiumaa, 23. okt. 2001

[…] Hinge Maripuu: "16. oktoobril läksime Palukülla sõjavarju. Kärdlast aga kostsid kõvad praksatused. Arvasime, et tulistatakse, aga see oli vabriku põlemise pragin. Palukülas tulid juba sakslased ja vene sõjavangid nende vahel." […]

Viljo Liik: "Kärdlas mahtus kõik - nii vabriku põlemine kui venelaste minek ja sakslaste tulek - ühe kuupäeva, 16. oktoobri sisse. Kuulsime hommikul Nõmba poolt lahingumüra ja läksime hädavajalikku kaasa võttes keldrisse. Veendusime ka, et vabrik põleb. Üksikud vene sõdurid läksid pooljoostes mööda teed ja küsisid "Gde Tahkuuna?" - kuspool on Tahkuna. Pärastlõunal oli üks grupp sakslasi ka juba Kabeli tänaval palvemaja õuel." […]



Nii vabastati Hiiumaa
Kaljo Ilus
Nõukogude Hiiumaa, 27. sept. 1986

[...] 1944. aasta suurte vabastamislahingute taustal tundub Hiiumaa vabastamise operatsioon tagasihoidlik. [...]

Selle operatsiooni vääriliseks hinnanguks on ka see, et neljale Hiiumaa vabastajale - Pavel Tšalovile, Ivan Larinile, Viktor Tihhonovile ja Aleksandr Obuhhovile - anti Nõukogude Liidu kangelase nimetus. [...]



Pildikesi sõjajärgsest elektritegemisest
Meeliks Julge
Nõukogude Hiiumaa, 20. okt. 1987

[...] Kalevivabriku kõrgete varemete varjus oli vana värvimaja. See punase kivikatusega hoone oli imekombel tulest puutumata jäänud. Sinna keskmisesse ossa (praegu võrgurajooni töökoda) panidki Kärdla meistermehed, kes peale vabriku põlemist olid kõik tööta jäänud, 1941. aasta novembrikuu jooksul töötama linna esimese elektrijaama. [...]

Jaama jõumasinaks veeti kohale lokomobiil. Lehtma-Tahkuna mahajäetud sõjaväebaasidest toodi vajaminev elektrimaterjal: kilbid, generaator, liiniisolaatorid, konksud, mastid ja juhtmed. [...]

Järgnevate aastate jooksul paigutati seadmed vundamentidele ja sisustati jaama kõrvale eeskujulik töökoda. Seadmed ja tööpingid toodi ikka põhjatu rikkast Lehtmast. [...]

Tagasi