6.04.2009, salvestuse järgi üles kirjutanud Mart Mõniste
Oleme praegu Nõmbas [Kärdla-Käina maanteel] Vähe-Matse talu väravas [uus silt väravas Fredi talu, praegu elavad siin soomlased]. Siit suure teega risti läks karjatee ja selle ääres olid sakslaste kaevikud. Me läheme veel edasi [Käina poole], seal teise maja värava kohal oli teine rida sakslaste kaevikuid. Mets oli tol ajal veel noor, aga kõik oli puruks lastud, kõik ladvad 3-4 meetri kõrguselt maas. Teine karjatee (kruntide vahekoht, talitee) on Kopliotsa talu vastas, vanasti elas siin Gustav Truu (Ristmägi).
Millal sakslased jõudsid kaevikuid kaevata, seda ei tea, öösel nad sii olid … Need ei olnud ka päris kaevikud [jooksukraavid], vaid laskepesad, ühe-kahe mehe tulistuskohad.
Venelaste kaevikud mäe peal olid valmis juba nädalapäevad varem. Seda, et kohalikud külainimesed oleks pidanud käima neid kaevamas, ma ei tea.
Venelastel oli juba suvel siit [Nõmba mäelt Käina poole] umbes poole kilomeetri kaugusel sõjaväelaager. Tammela teeristist Käina poole, üle jõe, paremal pool teed umbes saja meetri kaugusel maanteest. Seal olid ikka laudadest barakid, tõrvapapp katusel, mitte telgid. Barakke võis 2–3, täpselt ei mäleta enam. Raudvoodid olid sees. Praegu pole seal mingit jälge näha, madal vesine koht, Tara rahva karjamaa. Selle laagri vastas maantee ääres [Käina poole minnes vasakul] oli maha lastud ilmselt vene tunnimees, Huuk Lembit oli käinud teda matmas.
Maantee ja kraavid on kõik pärast sõda ümber tehtud, tolleaegsetest teedest pole praegu midagi järgi. Ükskord [enne Nõmba lahingut] tahtsime siia vargile tulla, aga tunnimees oli kohal, pidime jalga laskma. Kui lahingupäev oli, siis need [mehed] läksid siit kõik ära, vist Sõrule? Meeste arvu ei tea. Lahingu ajal oli see laager tühi. Meie saime siis juba voodeid varastada, üks raudvoodi peaks vist mul veel Nõmbas alles olema. Vedasime voodid laagrist metsa, peitsime sambla alla, hiljem viisime edasi koju. Aga hiljem oli jälle tunnimees väljas.
Maantee ääres oli kaks sakslaste suurtükki. Üks oli [Nõmbast Käina poole] paremat kätt, 200-300 meetrit enne Tammela teed. Siin on minu karjamaa. Suurtükki ma ise ei näinud, ei olnud kaevatud positsioon, lihtsalt rohi tallatud ja püssirohtu, laskemoonakaste maas. Teine suurtükk oli seisnud Tammela tee ristis, [üle Tammela tee Käina maanteest vasakul], umbes 10 m kaugusel teest, Tammela bussipeatuse sildi juures. Praegu pole enam midagi näha. See, mida suurtükid lasksid, [mürsk?] oli valge, alumiiniumist, umbes 50 cm pikk, 5 cm läbimõõduga. Üks ei olnud lõhkenud, seda me nägime, ei mäleta enam, kuhu see pärast sai.
Kas Tahkuna patareidest Nõmbasse tuld anti, seda ma ei oska öelda. Aga Nõmbasse tuli küll kaks suuremat mürsku. Või olid need 120 mm miinipildujad? Miinipildujad seisid Nõmba koolimaja juures.
Huvitav, et pärast lahingut ei olnud kusagil näha tühjasid padrunikestasid.
Pärdi talu [Nõmbast Vilivalla poole vasakul], kõik hooned põlesid. Terve lahingu päeva olid kaks lennukit üleval, ilmselt need lasid leekkuulidega majad põlema. Enne lahingut nädalapäevad oli iga päev üks saksa lennuk, kell kaksteist lõpetas, kell üks tuli jälle. Algul venelased lasid püssist lennukit, aga hiljem see keelati ära. Kui lennuk tuli, kõik olid vakka.
Siin tee ääres [Pärdi talu juures, Vilivalla tee ääres vasakul] oli venelastel pealt kinni kaevik, kuulipildujat pole seal sees olnud. Pärdi talu majade vahel on ka kaks suurt lennukipommi auku, üks on praeguse sauna kohal, teine umbes 50 meetrit tagapool, pommiaugu läbimõõt umbes 8 meetrit. Arvati, et pommid visati õues seisnud vankri pärast, seda peeti ilmselt kahuriks.
Pärdi talu kohal kaevati 1960. aastatel tee-ehituse ajal lahti üks laskemoona täis kaevik. Sõjakomissariaadi mehed tulid kohale, kuulipildujalindid ja muu kraam viidi ära.
Nuudi mäe peal kaevikuliini juures oli kokku neli surnud venelast. Üks oli sarapuupõõsa all, ilmselt tunnimees, jalad läbi lastud, see veel elas, järgmisel päeval sakslased lasid maha. Maksim kuulipilduja juures oli kaks surnukeha, nendel mingeid vigastusi näha ei olnud. Kuulipilduja jäi külapoistele. Tühjasid padrunikestasid ei olnud kusagil näha.
Kopliotsa talu vasta maetud saksa sõdur Herbst oli saanud täistabamuse, ainult käsi koos käekellaga oli järgi, selle järgi tunti ära.
Nuudi talus põles ära neli hoonet, ainult elumaja jäi alles. Üks palk oli põlenud, söestunud, aga maja jäi terveks. Keegi ilmselt kustutas, loomade jooginõu oli tühi olnud. Pererahvas ise lahingupäeval kodus ei olnud. Lahingupäeva hommikul olid sakslased hoiatama tulnud, et külarahvas varjule läheks.
[Nuudi talu taga] põllu peal on meie pere varjendi koht. Kaevasime ise varjendi sõja algul, aga kui lahing käis, siis läksime kaugemale. Praegu on selle koha peal lageda peal suurem kuusk. Siia põllule tuli ka kaks suuremat mürsku, üks Vilivalla tee äärde, teine meie varjendist kaugemale.
Kui hinnata lahingus osalenud venelaste arvu, siis neil oli kolm ZiS autot ja kaks GAZ autot. Enne lahingut magasid venelased ka meie toas ja pööningul. Palju neid pööningul oli, ei tea, meie pole julgenud toast välja tulla. Öösel kella nelja ajal kostis kaks püssipauku, kõik panid toast välja. Natukese aja pärast olid tagasi, „Loshad, loshad”, et hobune oli. Ju siis sakslaste luure võis käia? Aga midagi muud pole neist venelastest maha jäänud kui üks taskunuga.
Saksa kaevikud olid ka teisel pool Vilivalla teed [Kärdla pool] ja sakslased tulid ka Loja teed kaudu, nii et Nõmba oli ümber piiratud.
Jääger Harri rääkis, et Loja ja Nõmba vahel, kus Singi koht oli, oli sakslaste sanitaarpunkt.
Nõmba koolimaja juures lasid venelased maha kolm tsiviilisikut: Männamaa Marta, Edasi Aleksander ja Kustav Nurk. Nad peeti kinni päev enne lahingut, ilmselt peeti spioonideks. Männamaa Marta oli maha lastud ilmselt oma kodus, pärast oli saunas või sepikojas veretilkasid näha olnud, aga maeti koos teistega koolimaja taha.
120 mm miinipilduja koos kahe mürsuga oli [Kärdla-Käina maantee ääres, koolimaja ja Loja teerist vahel], Kapasto teeviida kohal, lehise all. Et see oli just nimelt 120 mm miinipilduja, sellele sain kinnitust sõjaväes olles, seal nägin samasugust. Siin lähedal männi otsas oli venelaste vaatluspunkt. Oli mitmeharuline mänd, redelipulgad külge naelutatud. Mees lasti üleval maha, kukkus siia alla. Praegu on näha tüves kolm sisseraiutud astet. Teine venelase laip oli siin lähedal Loja teerist kolnurga sees, kiiver peas ja saapad jalast ära võetud.
Siin lähedal põles veel ära Pendi elumaja. Pärast Juhan tõi vist Lehtmast väikese maja [sõjaväe baraki], kus elada sai.
Nüüd läheme vaatame matmiskohta koolimaja õues. Teine vaatluspunkt oli Kapasto pool põldude ääres. Kui miinipildujast lastakse, siis peab olema kaks punkti.
Koolimaja vareme taga, praeguste kuuskede juures oli kolme tsiviilisiku matmiskoht, hiljem maeti kõik ringi. Koolimajaga koos põles ka laut-kuur. Enne sõda näidati koolimaja õues kino, ekraan oli männi küljes. Teine kord oli kino üle tee metsavahi juures. Ja kui ekraanil rong sõitis, siis inimesed vedasid eemale, et tuleb otsa … Keegi polnud ju varem kino näinud. Sõdurid tegid veel akrobaatikat, matid olid maas.
Siin surmasaanud venelased aeti kõik auku, pärast maeti ümber Pühalepa vallamaja juurde ja sealt omakorda Heltermaale. Millal nad Nõmbast vallamaja juurde viidi, seda aega ei oska öelda.
Kärdla surnuaias oli kolm rida venelaste haudasid. Kärdla kiriku väravas oli üks või kaks sakslast maetud, aga need viidi ära.
Venelaste matmiskoht Nõmba-Kapasto teeristis, Kärdla pool küljes. Aeti kaevikusse ja lükati pealt kinni. Teiselpool küljes oli ainult üks niisugune kelder, aga mis keldris sees oli, seda ma ei tea. Ja siinpool oli kahesaja liitrine hernesupikatel, ilusad jämeda herned olid. See oli järgmisel päeval pärast lahingut. Mul ema tuli vaatama, et kus inimesed kõik on, küla kõik tühi, majad põlenud. Hangu Salme tuli vastu, et kõik on Nõmba nõmmel. Ma tulin ka siis siia nodima. Ilusad telgid olid selleks ajaks juba katki lõigatud. Olid kolmekihilised telgid – sees valge pesuriie, vahepeal pehme sinine flanelli moodi riie ja väljas present. Head asjad olid kõik juba läinud. Aknaid sain kaks tükki ja telgivaiasid oli, need olid ilusad treitud vajad, lehmavaiadeks. Telgi presenti sai ka, aga see oli juba telgi põhja alune, natuke mäda.
Pärast sõda ei olnud Nõmbas mingeid sõjaväe ehitisi, kõik need kaevikud ja augud on 1941. aastast. Vene väed tulid Nõmbasse juba pärast sõja algust, mitu kuud enne lahingut.
Siin koolimaja vastas üle tee seisis ZIS-5 veoauto. Me pole sellel rattaid alt ära saanud, aga siis käisime Tahkunas, sealt sain rattavõtme. Oli üsna korras auto, ei olnud põlenud. Lõpuks ikka vist paar ratast saime kätte. Auto kummid lõigati pätakataldadeks. Kuhu auto ise sai, seda ei tea. Tubalal seisis teine auto, Parbo tahtis seda ära vedada, käis meilt hobuseid küsimas, aga me pole annud. Tubalal seisnud ZIS-5 porilauad ma tõin küll ära, tegin nendest tuuleveski labad.
Tubala pool Liiva karjamaal seisnud auto juures olid maha laotud paar-kolm-kümmend pisikest miinipilduja miini. Mina pole neid ära toonud, kus nad said, ei tea.
[Metsavahi taga põllu servas] oli üks kaetud kaevik ja vaatluspost. Siin seisnud kahuri oli Taras Heini viinud Kokamäe metsa, et siis vana-aasta õhtul hea lasta. Taras Heini on juba paarkümmend aastat surnud. Metsaviidud kahuri asukoht on ka „täpselt” teada – Kapasto ja Nõmba vahel.
Tubalal Inumatse väravas seisis tee peal kaks vene veoautot. GAZ auto oli täiesti põlenud, ainult põlenud padrunid olid järgi. ZIS-5 oli terve, seda tahtiski Parbo ära vedada. Kolmas auto, GAZ, oli ära põlenud Kreise väravas [Katre motell praegu]. Selle auto peal olnud kaks venelastlasti maha Kreise õues. Millal nad ümber maeti, täpset aega ei oska öelda, kaks või kolm aastat hiljem.
Autod olid sõidusuunaga Kärdla poole. Põlenud autod seisid veel talvel seal, aga kuhu ja millal nad ära viidi, seda ei tea.